"Mis nooepõlve mälestused üksikule inimesele, seda on wana ajalugu terwele rahwale" (A. Saal).

pühapäev, märts 13, 2011

Lootsi poolsaarele plaanitakse Kuressaare suurimat elamuehitust - meiemaa.ee

Eraisikutest investorid kavandavad Lootsi tänaval asuvale kolmele krundile Kuressaare viimaste aastakümnete suurimat elamuehitusprojekti, mille maht on kaks korda suurem Tuulte Roosi elamurajoonist. Loe pikemalt:Lootsi poolsaarele plaanitakse Kuressaare suurimat elamuehitust - meiemaa.ee

Kirderavelliinini hakkab viima sild

Kuressaare linnusekompleksi restaureerimistööde käigus saab värskema ilme ka linnuse peasissekäiguni viiv tee üle kirderavelliini. Loe pikemalt: Kirderavelliinini hakkab viima sild

esmaspäev, veebruar 28, 2011

Esimene Vene sõjalaev relvastati Kuressaares

2008. aasta 14. juuli Oma Saares oli juttu nullmeridiaani määramisest Vene impeeriumi esimese atlase kaartidel, kus geograafiliste pikkuste lugemise algpunktiks sai Kuressaare linnus – Euroopasse akna raiunud Peeter I viis ellu Venemaa ammuse unistuse nii merekaubanduse kui ka oma sõjalaevastiku arendamiseks. Aastail 1695–1696 rajati Vene tsaari käsul Voroneži laevatehas (sealt saab Doni jõge pidi nii Aasovi kui ka Musta merre).

Loe pukemalt: Saarte Hääl, 28.02.2011

neljapäev, veebruar 17, 2011

Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest

Vastavalt linnavolikogu otsusele 2009. aasta veebruarist liidetakse Kuressaare Põhikool (KPK) hiljemalt tänavu 31. augustiks Kuressaare Gümnaasiumiga (KG). Liitmise tulemusena lõpetab pisut üle poole sajandi vanuste traditsioonidega KPK tegevuse ning koolile 33 aasta jooksul koduks olnud ja kindlasti armsaks saanud koolihoonest Garnisoni tänaval tuleb lahkuda.

Loe pikemalt: meiemaa.ee

esmaspäev, veebruar 14, 2011

Kuressaare haigemaja 70


Ja ehkki haigla ehitamine oli ühele väikelinnale (1934. aastal oli Kuressaare elanike arv 4514, maakonnas 55 887) kulukas ettevõtmine, hakkas maavalitsus taotlema 100-kohalise haigla ehitamist juba kolmekümnendate aastate keskpaigas.

Loe pikemalt: Kuressaare haigemaja 70

pühapäev, veebruar 13, 2011

Mõningaid Eestimaa vanimaid ajaloo allikaid


"Et eestikeeles ise nii wähe hallikaid olemas on, sinna ei wõi ma midagi parata. Paraku on hallikad küll kaugelt suuremal hulgal wõerakeelsed ning wähedel saab neid käepärast olema." (A. Saal, 1893):

* Bremeni Adam (Adam Bremensis) oli Bremeni linnas peapiiskop ning kirjutas 1076 Daani ajaraamatu (De situ Daniae) ja kiriku ajaloo (Historia Ecclesia), milledes ka meie maa ajaloo kohta sõnumid sees on.

* Nestor, Petseri kloostri munk Kiiewis, sündis 1056 ning kirjutas 11. aastasaja lõpul esimese Wene ajaraamatu, (лѣтопись Нестора) midamitmed teised mehed pärast teda kuni 17. aastasaja sisse edasi kirjutasiwad /Loe pikemalt siit/.

"Üleüldine Isamaa ajalugu" I (Andres Saal, 1893).

reede, veebruar 11, 2011

Tori hospidalist Aia tänava haiglasse

Selma Leesi oli 18-aastane neiu, kui ta 1938. aastal Saaremaa maakonnahaiglas kokana tööle hakkas. Mõned lühikesed perioodid välja arvatud, oli Selma haiglaga seotud veel 1980. aastal ja abistas vajadusel hiljemgi. Ta on töötanud vanas haiglas Toris ja uues, Aia tänava haiglas, näinud selle pika aja jooksul kümneid arste, õdesid, teisi haiglatöötajaid, olnud üks osake meie haiglast ja praegu nagu selle maja elav entsüklopeedia paljudes küsimustes. See lugu sai kokku mälestustest-meenutustest ajast Tori vanas haiglas ja 70 aasta tagusest kolimisest uude, Aia tänava haiglasse.

Loe pikmalt, MM 11.02.2011:
Tori hospidalist Aia tänava haiglasse - meiemaa.ee