Asutava Kogu poolt 10. oktoobril 1919 vastuvõetud maaseaduse järgi vöörandati ka Kuressaare linna piiravate Mullutu, Kudjapä, Suuremõisa, Kellamäe ja Raudvere (Randvere?) mõisate maad. Nende jagamiseks moodustati kohapeal Saaremaa planeerimis- komitee. Maasaamisest oli loomuikult huvitatud ka Kuressaare. Linnavalitsuse juurde loodi selleks maa-alakomisjon.
<<>
Vaadeldava perioodi algul oli linna teritooriumi suuruseks ilma kiriklata 1336,8 ha. Sisuliselt oli linn küll veelgi suurem, sest Põllu alevik, mis administratiivselt kuulus Kaarma-Suurvalla koosseisu, ei olnud tegulikult muud kui osa linnast. Mingit silmaga märgatavat piiri nende vahel ei olnud, kõrvuti asuvastest tänavast kuulus üks linna alla, teine alevile. Linnaelanikele oli maad väga vaja, et saada avaramaid võimalusi aia- ja karja- pidamiseks, sest elatustase oli madal. 1920. aasta talvel esitasid kuressaarlased vastava palvekirja põllutööministrile linnapea ja 350 elaniku allkirjaga.
